Olukord, kus lift teeb järsu jõnksu, võib inimest tõsiselt ehmatada – isegi lühike tõuge võib tekitada ärevust. Enamasti on sellised juhud seotud aga turvasüsteemide tööga. Oluline on meeles pidada, et tänapäevased liftid on varustatud mitmetasandiliste ohutussüsteemidega, mistõttu tegelik kukkumine on praktiliselt välistatud. Paanika vältimiseks on oluline mõista, kui ohtlik see olukord tegelikult on, ning teada, mida teha siis, kui liftikabiin ootamatult seisma jääb.
Miks tekivad lifti rikked?
Järsk jõnks või ootamatu peatumine võib olla tingitud mitmest põhjusest. Kõige sagedasemad põhjused on:
- lühiajaline elektrikatkestus;
- lifti ülekoormus;
- pingekõikumine;
- andurite rike.
Mõnikord peatub mehhanism hetkeks ning automaatika lülitab lifti avariirežiimi. Teatud juhtudel võib tekkida ka ekslik tunne, nagu lift kukuks – see juhtub siis, kui kabiin pidurdamisel kergelt vajub. Rikke tunnusteks võivad olla tugev tõuge, ebatavaline mootorimüra või sunnitud peatumine korruste vahel.
Kiired tegevused avariipeatuse korral
Peamine eesmärk on säilitada rahu ja mitte sattuda paanikasse.
- Ära hüppa, ära kõiguta kabiini ega püüa uksi iseseisvalt avada.
- Rahune maha, seisa stabiilselt ja hoia käsipuust kinni.
- Vajuta nuppu „Häire“ või „Dispetšeri kutsumine“.
- Kui ühendus on olemas, selgita rahulikult, mis juhtus.
- Kui ühendust ei ole, kasuta mobiiltelefoni (kui levi on olemas) ja oota abi.
Mida teha pärast vahejuhtumit?
- Järgi päästeteenistuse või dispetšeri juhiseid.
- Teavita hooldus- või teenindusfirmat rikkest.
- Vajadusel pöördu arsti poole (kui said vigastada või kogesid tugevat stressi).
Lifti otsene kukkumine on äärmiselt ebatõenäoline, kuid teoreetiliselt mitte täiesti võimatu. Liftikabiin ripub mitmel terastrossil ning igaüks neist talub koormust kordades rohkem, kui esmapilgul tundub. Pidurdussüsteemid rakenduvad automaatselt juba väikseima kõrvalekalde korral. Isegi täieliku voolukatkestuse puhul fikseerub liftikabiin lihtsalt paigale. Kõige olulisem on jääda rahulikuks ja järgida dispetšeri juhiseid.